V: Pärisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult tööd teha. Ta ei ole motiveeritud, sest ülejääk võetakse niikuinii ära. Riigile on see halb, sest pärisorjad ei jaksa makse maksta. 8. Miks osa linnu kasvas varauusajal kiiremini kui teised? Selgita ja too näiteid. V: Need linnad kasvasid kiiremini, kust kaubateed läbi läksid. Seoses kolooniate tekkega kasvas Atlandi kaubanduse roll ja Vahemere kaubandus jäi soiku. 9. Kirjelda varauusaegse Euroopa konfessionaalset jaotust. V: Rooma-katoliku usk – Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused, Poola. Luterlus- Skandinaavia maad, Põhja-Saksamaa. Kalvinism – Madalmaad, Šveits, mõned Saksa vürstiriigid. Anglikaani kirik – Inglismaa. 10.Milliseid ülesandeid täitis kirik varauusajal lisaks usulistele? Nimeta kiriku kolm täiendavat ülesannet ja selgita. V: Kirik haris inimesi, kiriku kaudu anti inimestele teada uusi seadusi ja
periood, 17. sajandit nimetakse sõduri sajandiks. Vastuolud luterluse, kalvinismi ja katoliikluse vahel viisid korduvate konfliktideni, suurim heitlus oli Kolmekümneaastane sõda (1618 1648) Euroopa protestantlike (Hollandi vabariik, mitmed Saksa vürstiriigid, Tsehhi ja Inglismaa kuningriik) ja katoliiklike riikide (Saksa-Rooma keisririik, Hispaania ja Ungari kuningriik) vahel, mis päädis suuremate tulemusteta ehk protestantide eluõiguse tunnistamisega. Üldjoontes iseloomustab konfessionaalset ajastut ka absolutistlike riikide väljakujunemine, mis tegelevad aina enam kirikusse puutuvate teemadega. 1580. aastal ilmub Konkordia raamat, mis kommenteerib selgitavalt Augsburgi usutunnistust, et vältida konflikte luterluse sees. Kujunes välja luterliku ortodoksia ajajärk, mis kestis 18. sajandini. Rõhutati õiget luterlust, et kaitsta õpetust katoliiklike ja kalvinistlike jõudude eest. Vanakreeka
annaabi.ee 
