Lambakarjus ja aeg
ohtul heidame hilja magama. Meie puhkehetked on liihikesed - sa ju
moistad, et seda on vaja, kuj me tahame ruttu parale jouda."
Vaevumargatav naeruviirg jooksis ule lambakarjuse nao. Jarsku oli ta
taibanud, kellega on tal tegu. Seeoli Aeg, inimeste isand, seesama,kes pani
inimesi nende pisukeste ja suuremate soovide ning tahtmiste varal end
orjama.
Karjus otsust~s Aja vagevust proovida.
"Hea Vooras, su jutt on meeldiv mu korvadele ja linn, millest sa
koneled, oleks hea eluase nii sulle kuj mulle. Ma tulen sinuga kaasa."
"Lahme siis."
Karjus jattis teejoomise pooleli, sidus v66 v66le ning laks Vooraga ule
magede. Esimese paeva sammusid nad korvuti ning vahetasid harva
mone sona.Vooras kaskis karjusel hoida pilk kindlalt teerajal, mis magede
nolvadel ussina kaugusse lookles ning homsesse suundus..:Nad laksid
vaikides, nende jalad vajusid pahkluudeni tolmusesseliiva. Ohk oli raske.
annaabi.ee 
