EESTI KEELE STRUKTUUR
sõnaühenditel. Kõnes hääldame liitsõna ühe pearõhuga, kui on tegu sõnaühendiga, siis
mõlemal sõnal on pearõhk.
LAUSEÕPETUS ehk SÜNTAKS
Lause on ühe mõtte terviklik väljendus. Probleem seisneb selle, mida pidada
üheks mõtteks. Näide: Koolis heliseb kell vahetundi.
18
o Kell. (Kas see on lause?) Mõttest saavad selles konekstis kõik aru, aga
lauseks pidada ei saa! Vaeglaused, mis on ühesõnaga laused : sajab,
pilvineb jne.
Terviklikuks peetakse sellist väljendust, mis koosneb subjektist (see, mille
kohta midagi väidetakse) ja predikaadist (see, mida subjekti kohta väidetakse).
On aga lauseid, kus subjekt puudub. Näide: Minu õde (subjekt) vaatab telekat
(predikaat). Vaadati telekat (predikaat).
Lausele on antud üle 200 definitsiooni.