Pilved, tuli ja äike
Arvatavasti on keravälgu temperatuur kõrge ja see tekitab sisisevat heli ning teravat lõhna
keravälgu läheduses. Need omadused on tekitanud mitmeid teooriaid selle kohta, miks ja kuidas
keravälk tekib, kuigi midagi kindlat ei osata arvata.
Sellegipoolest on selles teooriate kaskaadis kaks tõenäolisemat. Esimene neist põhineb elektri
väljavoolu füüsikal. See teooria pakub välja, et maapinda tabanud välgulöök liigub aeglaselt läbi
maapinnas olevate konduktiivkanalite. Selle tagajärjel tekib õhus kõrgepinge väli 4, millest välja
voogavast elektrist moodustubki keravälk
Teise, puht keemilise, teooria kohaselt ilmenb keravälk pärast seda kui pikne on löönud sisse
mingile pinnale, mis koosneb räni dioksiidist ja süsinikust (suhtega 1:2). Välgu ekstreemne
kuumus paneb need kaks ainet omavahel reageerima, mistõttu tekib süsinik dioksiid ja räni nano-
osakesed. Viimased kaks eemalduvad pinnast pallikujulise pahvakuna, misjärel hakkab pall