kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed Sisenevad atmosfääri kiirusel 70m/s Nt: Antarktikas 10t jääst saadi ~2000 mikrometeoriiti Ehk aeroliidid Kõige levinumad ( ~ 93% langemistest) Tumedad; kaetud hallikas või punakasmusta koorikuga Põhimassis tumedad, hõbedased kondrid (kosmilise aine tombukesed) Kondriteta meteoriite nim. akondriitideks Ehk sideriidid Raud (7694%), nikkel (523)%, koobalt ~1% Iseloomulik omapärane kristalliline struktuur (ilmneb lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega) Leitud kõige enam Widmanstätteni struktuur Segameteoriidid ehk pallasiidid Ligikaudu võrdses koguses nikkelrauda ja silikaatseid mineraale Foto: Pallase raud, Venemaal leitud 1749.a. Hoba raudmeteoriit.
Meteoriite jaotatakse koostise alusel kolme suurde kategooriasse: · KIVIMETEORIIDID umbes 93% meteoriitidest. Silikaatse koostisega (Päikesesüsteemi primitiivne või juba "planeedistunud" kiviaines; planetaarse koore fragmendid) Kivimeteoriidid jagunevad omakorda kondrilisteks ja akondrilisteks. Kondriidid on primitiivse koostisega, kondritega (86%); akondriidid on differentseerunud koostisega, kondriteta (7%). Kondrid - ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekivad sulatilkade kiirel jahtumisel kosmilises udukogus. · KIVI-RAUDMETEORIIDID (segameteoriidid) umbes 6 % meteoriitidest. Koonevad 100% Fe/Ni ja planetaarsete tuumade fragmentidest. · RAUDMETEORIIDID u 1,5% kõigist meteoriitidest. Koostis: silikaatse
annaabi.ee 
