A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kuna d'Artagnan puhkes nutma, ütles ta talle oma nii üllal häälel veenvalt:
«Sõber, ole mees, naised nutavad surnute pärast, mehed maksavad kätte!»
«Oh iaa, jaa!» hüüdis d'Artagnan. «Selleks, et tema eest kätte maksta, olen kohe
valmis sulle järgnema.»
Athos kasutas hetke, kus ta õnnetu sõber ammendas jõudu kättemaksulootusest ja
andis Porthosele ning Aramisele märku minna otsima kloostriülemat.
Sõbrad kohtasid teda kondoris ikka veel täiesti segasena ia kohkununa nii paljudest
sündmustest; ta kutsus mõned nunnad, kes igasuguste kloostri tavade vastaselt olid viie
mehe seltskonnas.
«Proua,» ütles Athos, võttes d'Artagnanil käe alt kinni, «me jätame teie vaga hoole
alla selle õnnetu naise keha.
641
Ta oli ingel maa peal, enne kui ta sai ingliks taevas. Kohelge teda nagu oma õde.
Ühel päeval me tuleme tagasi, et tema haual palvetada.»
D'Artagnan peitis oma pea Athose rinnale ja puhkes nutma.