Eduard Vilde
kalavenelased, puunõudega kaubistevad Avinurme mehed ja Räpina kausikaupmehed.
Maantee Rakverest Peipsi poole kulges otse läbi mõisa, lärmakas kaubarahvas peatus
muidugi ka mõisas ja küllap needki huvitasid uudishimulikku poissi. Ent ka kohalikke
inimesi ja nendevahelisi suhteid pani Eedi tähele, nagu selgub mitmetest tema
jutustustest, mille süeelisi elemente ning tegelaskujusid ta on ammendanud oma
kodukoha ümbrusest. Näitena võib nimetada jutustusi "Punane mulk", "Kondivallu
kõrtsirahvas", "Laadalelled" jt.
Lapse mängupõlvesse hakkavad sekkuma esimesed õppimiskohustused. Ema voki või
kangastelgede kõrval raamatu taga istudes õppis poiss lugemise juba kuueaastaselt
selgeks. Kirjanik meenutab küll, et õrnemas eas ta midagi just isuga polevat lugeda
tahtnud, kuid esimene samm õppimise teel oli tehtud ja päevakorda kerkis koolimineku
küsimus.
Linnakooli pääsemiseks oli vaja osata mingil määral saksa keelt, sest õpetus toimus
annaabi.ee 
