Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö
Sellise
muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline
konditsioneerimine, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil.
Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi
polümeere. Need jagunevad kationiitseteks (positiivse laenguga ioonid), anioniitseteks (negatiivse
laenguga ioonid) või mitteioniitseteks (ilma laenguta osakesed). Konditsioneerimiskemikaali valik oleneb
muda omadustest ja määratakse katseliselt. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel külmutades
või kuumutades. Neid meetodeid kasutatakse praegu harva. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne
tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Selleks võib muda laotada
põldudele. Raskmetallisisaldus siiski piirab seda kasutusviisi ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse
mõnikord kahtlevalt
annaabi.ee 
