UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA
Kas tõsimeeli väidad, et Luud-kondid, lülisammas pikk
ka mul on selline skelett? ja igi-irvel hammastik…
Et sama hallis koljuluus Kui annad kätt, siis mõtled, et
on kinni mälu, mõtted, juus, su peos on kontidest bukett?
et haraline lõuaots Ja ütledki, et meelepett
on tegelikult kondiklots, on muu – jääb kindlaks vaid skelett?
et üle kummis ribidest Las ma siis petan oma meelt
mu kalli käsi libises, luukerena, kes peksab keelt,
et naeru lõkerdav näolapp kes naerab, nutab, värvib suud
on vaid piraadilaeva vapp, ja mähib siidi oma luud