Liitumispolümerisatsioon – toimub kordsete sidemete arvel (mol liituvad) Polükondensatsioon – selle käigus eraldub mingi madalmolekulaarne aine (tav H20 ) Plastmass – polümeeri ja vajalike lisandite segu Kopolümeer – erinevte lülide kordumine Homopolümeer – samade lülide kordumine Polüester – hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensastiooni teel moodustunud polümeer Polüamiid – aminohapetest või dihapetest ja diamiinist kondesatsiooni teel moodustunud polümeer Monosahhariid – polühüdroksükarbonüülühend Disahhariid – sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki Polüsahhariid – monosahhariidi(de) jääkidest koosnev polümeer Glükosiidside – nimetus, millega tähistatakse eetrifuntksiooni (hapniksilda) glükosiidi molekulis Kodeeritav aminohape – üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid
Kõrgmolekulaarsetele ühenditele on iseloomulik suur molekulmass: Polümeeride jagamine ehituse alusel:A Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid on: nt looduslik tselluloos; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil. Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke. Kondensatsioon- polümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüuretaanid, fenoolformaldehüüdvaigud. Näiteks, tasakaaluline reaktsioon alkoholi ja karboksüülhappe vahel, kus tekib ester. Vee eraldamine reaktsiooni paremalt poolelt aitab tasakaalu nihutada paremale. CH3CO2H + C2H5OH = CH3CO2C2H5 + H2O