Soojusnähtused vannitoas
jooksul ja seega põranda ühel -samal temperatuuril hoidmine nõuab vähem energiat.
Pesemiseks kasutatakse sooja vett ja vesi hakkab aurama, sest ümbritsev
õhutemperatuur on madalam kui vee temperatuur. Mida soojem on vee temperatuur
seda rohkem aineosakesi väljub veest ja muutub veeauruks. Vannitoas olevad
aknad, peeglid ja seinad muutuvad uduseks, sest kui õhus olev aur hakkab jahtuma,
liituvad väikesed vee aineosakesed õhus ning tekitavad jahedamatele pindadele
piisakesed ehk kondentseerunud vee.
Õhus on alati veeauru. Mida rohkem on õhus veeauru seda niiskem on õhk.
Pesemise käigus inimese naha temperatuur soojeneb, sest veelt kandub soojus nii
inimesele, ruumis olevale õhule kui ka vannile, mis on valmistatud malmist. Malm on
hea soojusjuht, sest ta on valmistatud metallist. Vanni minnes võib tunduda vesi
kuumana, kuid vannis olles tundub nagu oleks vesi jahtunud. Inimese
kehatemperatuur ja vee temperatuur hakkavd ühtlustuma.