Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine – aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine – aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis-temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 7 t/C kondenseerumin 100 e 60 jahtumine 20 aeg 8
kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis- temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 7 t/C 100 kondenseerumine 60 jahtumine 20 aeg 8 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumiseks tuleb anda kehale energiat/ soojust juurde, kondenseerumisel energia/soojus eraldub. Aurustumiseks vaja minevat ja kondenseerumisel
kondenseerumine Q= Lm gaas muutub vedelikuks. Kondenseerumisel energia eraldub. laeng –q Q= Nq – [q]=1C ehk kulon erisoojus c Erisoojus näitab materjali. elektronide arv N eritakistus ρ kütteväärtus k • aurustumissoojus • kondenseerumis- L soojus • keemissoojus • sulamissoojus Λ • tahkumissoojus jõu õlg l Ujumise tingimus Fü Fü= Rõhk vedelikes ja p p=ρhg gaasides kg ρ(vesi)=1000 ühes kuupmeetris on 1000 kg puhast vett +4°C juures. m³ J
on ära auranud. Teisel joonisel on vedelik ja aur suletud anumas. Vedeliku auramisel tekkib aururuumis olukord, kus auru molekule ei mahu rohkem ruumi. Uute aurumolekulide tungimisel aururuumi osa sealseid molekule, millised on osa oma energiast ära andnud põrkumistega vastu anuma seina, surutakse vedelikku tagasi. Auru, mis antud temeratuuril ja rõhul on tasakaalus sama aine vedela või tahke faasiga, nimetatakse küllastunud auruks. Aur on küllastunud, kui kondenseerumis - ja aurumisprotsessid on võrdsed. S.t. sama aja jooksul vedelikust lahkunud molekulide (auru) arv on võrdne aurust vedelikku tagasipöörduvate molekulide arvuga. Küllalt madalal rõhul ja kõrgel temperatuuril on auru omandused lähedased ideaalse gaasi omadustele.Temperatuuri tõstmisel muutub küllastanud aur mitteküllastunuks, temperatuuri langemisel muutus on vastupidine. Kondenseerumine ( tõlge ladina keelest - tihendamine ) on aine üleminek
annaabi.ee 
