Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast. Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. Õhu puhtuse probleemid Y Kerkisid esile industrialiseerimise käigus Y Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus huglaliselt tolmu ja tahma, mis kattis maapinda ja maju Y Niiske ilma korral toimisid tahmakübemed õhus kondensatsioonituumakestena, mis absorbeerisid veepiisakesi Y Moodustus inimeste tervisele kahjulik sudu(tuleneb sõnadest suits ja udu) Y Sudu oli üsnagi sage nähtus paljudes suurlinnades Y Atmosfäär puhastub sademete kaudu Y Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha Y Nii kujunevad happesademed(nimetatakse ka happevihmadeks), mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. See omakorda
Osooniaukude tekkimised, maale jõuab liiga suur hulk UV kiirgust. Happesademed- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekiva atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes. Muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks.See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Sudu- inimeste tervisele kahjulik ollus(tuleneb sõnadest suits ja udu). Niiske ilma korral toimisid tahmakübemed õhus kondensatsioonituumakestena,mis asbsorbeerisid veepiisakesi.Õhu saastatus. Inimtegevuse mõju: kivisöe ja teiste õhku saastavate kütuste kasutamine jne. MÕISTED Ekvaator-kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal. Õhumass-tohutu suur õhu hulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Õhurõhk-õhu rõhk mingis kindlas kohas atmosfääris. Passaat-püsiv tuul, mis puhub 30ntelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. tuumatalve efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt
pöördub põhjakaarde. 34. Nimeta kliimat kujundavaid tegureid.(5) · Reljeef · Hoovused · Mandriliustikud · Maismaa ja mere jaotus · Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist. 35. Mis on sudu? Sudu on tahmunud udu, mis esineb suurlinnades ja tööstuspiirkondades, kus fossiilsete kütuste põlemisel eraldunud tolm ja tahm toimivad õhus kondensatsioonituumakestena. 36. Happevihmad. Happelised sademes, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud gaaside- väävli-ja lämmastikuühendite- reageerimisel veega. Põhjustavad kahjustusi nii loodusele kui ka ehitistele. 37. Kasvuhooneefekt. Inimese tegevuse tagajärjel paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Selle tagajärjel tõuseb Maa keskmine temperatuur, sest kasvuhoonegaasid takistavad soojuskiirguse lahkumist Maa atmosfäärist. 38. Osoonikihi lagunemine.
Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. tuumatalve efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. 4. Kasvuhoonegaasid- Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt