Äike
veetilk, seda aeglasem on veeauru kondenseerumine ja kiirem tilga
aurumine.Kui tilga läbimõõt oleks sajandik mikromeetrit, siis peaks ta
silmapilkselt auruma. Niiviisi näib, et uute pilvetilkade tekkimine ja
kasvamine alates selgest õhust pole üldse võimalik.Paradoksi
lahendus leiti ruttu: osutus, et õhk sisaldab alati mõne
sajandikmikromeetri läbimõõduga tahkeid osakesi, mida hakati
nimetama kondensatsioonituumadeks.Uued pilvetilgad tekivad
kondensatsioonituumadel. Kui õhus on palju kondensatsioonituumi,
siis saame teatud hulgast veeaurust palju pisikesi tilku, mis jäävad
õhku hõljuma. Kui kondensatsioonituumi on vähe, siis saab samast
hulgast veeaurust vähe suuri tilku, mis käituvad hoopis teistviisi.
Niimoodi juhivad kondensatsioonituumad pilvede ja sademete
arengut ning selle kaudu maakera kliimat. Kuidas aga tekivad
kondensatsioonituumad, jäi kauaks mõistatuseks. Inglise füüsik