korduvateks ühikuteks. (-AAA-)n on see korduvlüli ehk elemntaarlüli, mis moodustab peamise osa polümeerist. 19.14 Selgitada liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanismi; Liitumispolümerisatsioon See on see AAABBBAAA ehk üks aine hakkab omavahel hakkab liituma, lõhkudes kaksiksideme Kondensatsioonipolümerisatsioon Polüestrite saamine Peaks umbes samamoodi toimuma nagu tavalises kondensatsioonireaktsioonides, H2O ära, alles jäänud ained kokku(CO ja O) Polüamiidid(nailon) Tekivad väga tugevad vesiniksidemed ja tänu sellele moodustub tugev aine. 19.15 Eristada erinevaid kopolümeeride tüüpe; Plokk-kopolümeer (AAABBBAAA)- 19.16 Selgitada mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal"; Polümeerne molekul on keemiline mõiste, see molekul koosneb tuhandetest elementaarlülidest
laguneb, eraldub grafiit). Räniga moodustub nikkel silitsiide (neist püsivam on Ni3Si) Booriga tekivad nikli boriidid (neist rasksulavaim NiB12). Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid NiS, Ni2S3 jmt. Fosforiga moodustuvad fosfiidid Ni5P2, Ni2P jt. Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Metalli rakendatakse katalüsaatorina (pihusas olekus) paljudes hüdrogeenimis-, dehüdrogeenimis-, oksüdeerimis-, isomerisatsiooni- ja kondensatsioonireaktsioonides. Katalüsaatorina kasutatakse ka nn skelett-niklit, mida saadakse nn Raney nikli, sulami Ni + Al või Ni + Si töötlemisel leelise lahusega (Al või Si „lahustub“, jääb järele suure eripinnaga, aktiivne Ni). Nikli kõige laialdasemalt kasutatavad ühendid on veeslahustuvad Ni(II) soolad. Nad esinevad enamasti sinakasroheliste või roheliste kristallhüdraatidena, levinumad soolad on kloriid, sulfaat ja nitraat, vastavalt NiCl2•6H2O, NiSO4•7H2O ja Ni(NO3)2•6H2O
annaabi.ee 
