alata. Küllastumist põhjustab temperatuuri langus et kondensatsioon atmosfääris toimuks, peab õhk jahtuma. Tõusev õhuvool jahutab temperatuuri madalamaks kastepunktiks ja veeaur kondenseerub. Pilvede tekkeprotsessid. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni teel. Sama, mis udu aga kujunevad kõrgemal. Pilvede tekkimiseks vajalikku veeauru tihenemist kutsuvad esile õhuadiabaatiline jahtumine tõusmisel. Pilved tekivad eelkõige tõusvates õhuvooludes. Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ligikaudseks alumiseks piiriks pilvadel. Nullnivoo tase, kus õhutemp on 0oC. Kondensatsiooni ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisad. Allajahtunud veepiisad pole veel jäätunud Jäänõeltenivoo sel tasandil kujunevad tahked kondensatsiooniproduktid. Temp u. -12oC Konvektsioonivoo tase, kuhu ulatuvad tõusvad õhuvoolud. See on ühtlasi ka
1 üks jam Harkus . Diagrammile joonestatakse temperatuurikõver ( punane nn stratifikatsioonikõver) ; kastepunktikõver (harilik pliiats või katkendlik joon ) ; märja adiabaadi kõver ( harliku pliiatskiga , pidev joon , nn olekukõver) Temperatuurikõvera alguspunktist tõmmatakse esimene abijoon üles vasakule piki kuiva adiabaati, kastepunktikõvera alguspunktist tõmmatakse teine abijoon üles paremale piki isogrammi, abijoonte lõikepunkt annab kondensatsiooninivoo, edasine temperatuurimuutus kõrgusega on märgadiabaatiline; kondensatsiooninivoo määrab ligikaudselt pilvede alumise piiri kõrguse, pilvede alumina piir on harilikult kondensatsiooninivoost 50100 m kõrgemal; abijoonte lõikepunktist joonestatakse märgadiabaat, mis iseloomustab edasist, kondensatsiooninivoost kõrgemal toimuvat tõusva õhumassi temperatuuri muutust. Õhumassi energia on positiivne, kui temperatuurikõver paikneb märja adiabaadi kõverast
tekivad tõusvates õhuvooludes. On ka erandeid, kus põhjuseks on õhumassi kiirguslik jahtumine. Pilve osakest hoiab üleval on osakese hõõrdumine õhu vastu ja temale mõjuvad kaks jõudu: õhuvool hõõrdub piisakese vastu ja lükkab seda ülespoole ja teine on raskusjõud, mis mõjub piisakesele ülevalt alla. Piisake ei liigu ülesse sama kiirusega kui läheb õhk vaid piisake liigub ALATI AEGLASEMALT. Maapinna lähedane õhujahtumine on peamiseks udude tekkimise põhjuseks. Kondensatsiooninivoo - Kõrgus, kust hakkab peale veeauru kondensatsioon, kus temperatuur on jõudnud kastepunkti. Lainjad pilved tekivad seal, kus kõrguses järsult erineb tuulekiirgus. Pilvede klassifitseerimine: I klass: Ülemised pilved (need pilved, mille aluse kõrgus on üle 6 km ehk siis pilved mis asuvad kõrgemal kui 6 km). · Kiudpilved (alus 7-10km), tähis Ci. Üksikud niidikujulised valged pilved kõrgel taevas. Eranditult valged, ei sisalda halle toone.
lahustumatud: pinnase ja kivististe osakesed, tahm, org aine tükikesed ja süktoobid. Kondentsprotsessis etendavad erilist osa mereliste päritoluga vees lahutuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul on algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Pilvedes on veeaur temperatuuriga alla 0 oC. küllalt madalatel temperatuuridel muutub jääks. Kondensatsiooni produktid on pilved. Pilvede tekkeprotsessid - Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ühtlasi ligikaudseks pilvede alumiseks piiriks. - Nullnivoo tase, kus õhutemperatuur on 0 C°. Kondensatsiooni- ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisakesed - Jäänõelte nivoo Sel tasemel hakkavad kujunema tahked kondensatsiooniproduktid. Temperatuur on seal ligikaudu -12 C°
ainete vesilahuste piisakesi. Maapinna lähedal võib kondensatsioonituumade arv ulatuda isegi kuni mõnesaja tuhandeni 1 ruutsentimeetri kohta. Eriti rohkesti leidub neid suurte tööstuslinnade õhus. Kondensatsioonituumade ümber kujuneb kondensatsiooni algul nn alg- ehk lähtepiisake, mille edasine suurenemine sõltub piisakeste kui soolalahuse kontsentratsioonist ning piisakese kumerusest. 30) Pilvede tekkeprotsessid - Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ühtlasi ligikaudseks pilvede alumiseks piiriks. - Nullnivoo tase, kus õhutemperatuur on 0 C°. Kondensatsiooni- ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisakesed 7 - Jäänõelte nivoo Sel tasemel hakkavad kujunema tahked kondensatsiooniproduktid. Temperatuur on seal ligikaudu -12 C°
aidata. Suurte osakeste pind on temp. muutust nim. Kuivadiabaatiliseks saab tekkida vaid siis kui gaasilisest olekust veeks.Mida väiksem on tasasem maksimaalne veeauru gradiendiks ja tähistatakse a kondensatsiooninivoo on allpool piisk,seda kumeram on ta pind. Kumerama rõhk väiksem kui väikeste osakeste (=1kraad/100m).Temp. langust adiabaatilisel konvektsiooninivood. Mida suurem on nende pinna kohal on veeauru rõhk suurem. korral Kondenseerumiseks sel puhul tõusmisel veeaurust küllastunud õhus
annaabi.ee 
