· linnastunud aladel · kaugküttevõrkude (peamiselt väikeste) kohati väga suured kaod · mikro elektri- ja soojuse koostootmisjaamade vähene konkurentsivõime · võrreldes teiste energiatootmisviisidega · tarbijate vähene teadlikkus kodumaiste taastuvate ressursside eelistest Energia kasutamise mõjusus Eestis on madal. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse kondensatsioonielektrijaamade poolt, mille kasutegur on ca 30%. Energiasektori efektiivsuse näitajat vähendavad ka kaod elektri- ja kaugküttevõrkudes ning muundatud energia (elekter, põlevkiviõli ja -koks, turbabrikett, puiduhake) eksport. Sisemajanduse koguprodukti energiamahukus (primaarenergiaga varustatuse suhe SKP-sse) on Eestis tunduvalt vähenenud, jäädes 2005. aastal esimest korda alla 1000 kgoe8 1000 euro kohta. Siiski jääb Eesti selle säästva arengu näitaja osas
aladel Kaugküttevõrkude (peamiselt väikeste) kohati väga suured kaod Mikro elektri- ja soojuse koostootmisjaamade vähene konkurentsivõime võrreldes teiste energiatootmisviisidega Tarbijate vähene teadlikkus kodumaiste taastuvate ressursside eelistest [4] Energia kasutamise efektiivsus Eestis on madal. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse kondensatsioonielektrijaamade poolt, mille kasutegur on ca 30%. Energiasektori efektiivsuse näitajat vähendavad ka kaod elektri- ja kaugküttevõrkudes ning muundatud energia (elekter, põlevkiviõli ja -koks, turbabrikett, puiduhake) eksport. [4] 2005. aastal toodeti 41% soojusest gaasist, 21% puitkütustest ning 13% vedelkütustest. Lokaalküte tugineb hinnanguliselt ligikaudu ~75% ulatuses puidule ja turbabriketile, ülejäänud osas peamiselt maagaasile. Võrreldes 2004. aastaga on maagaasi osakaal
annaabi.ee 
