1 oksüdoreduktaasid (redoksreaktsioonid elektronide ülekanne) 2 transferaasid (funktsionaalsete rühmade ülekanne ühelt molekulilt teisele) 3 hüdrolaasid (keemiliste sidemete katkestamine hüdrolüüsi teel) 4 lüaasid (kaksiksideme teke rühmade kõrvaldamise teel või liitumisreaktsioonid kaksiksidemele) 5 isomeraasid (rühmade ülekanne molekuli piires, isomeersete vormide teke) 6 ligaaside (uute kovalentsete sidemete moodustumine kondensaatsiooni teel ATP energia arvel) 3. Ensümaatilise katalüüsi kirjeldava kiirusvõrrandi esialgsel kujul postuleerisid Michaelis ja Menten. Lihtsamail kujul toimub reaktsioon substraadi (S) ja ensüümi (E) osalusel nii, et alguses moodustub ensüüm-substraat kompleks (ES). See kompleks laguneb järgnevalt produktiks (P) ja vabaks ensüümiks või siis tagasi substraadiks (S):
Kolbe: sünteeris äädikhapet, tegeles org hapete elektrolüüsiga, arendas edasi struktuursete redikaalide ideed, aidates kaasa struktuurieteooria loomisele Wurtz: avastas etüül ja metüülamiini esimesed ammoniaagi org derivaadi, näitas, et lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid on tuletatavad ammoniaagi molekulist, asendades selles ühe või mitu vesinikku orgaaniliste radikaalidega. Nimetas amiinideks Sai esimesena etüleenglükooli, avastas aldoolse kondensaatsiooni Berthelot: tänapäevase org keemia rajajaid, arendas välja sünteesi põhimõtted, sai ka selliseid aineid, mida looduses pole. Hiljem tegeles termokeemiaga. Suhtus skeptiliselt atomistikasse. Võttis kasutusele ekso-endotermiline reaktsiooni mõisted Frankland: oma tööde põhjal metallorgaanikas (ka selle rajaja) esitas valentsiteooria:igal aatomil on oma kindel küllastumisvõime ehk valentsus. Sai selgeks aatommassi ja ekvivalentsmassi erinevus: ekv_mass = aatommass/valents
annaabi.ee 
