mitmeplaadilised suurem mahtuvus on kondensaatoril millel on suurem kohakuti olev elektroodi pind.suurem dielektrilise läbitavusega dielektrik väiksem plaatidevaheline kaugus Ülikondensaator 20. sajandi lõpul õpiti veelgi suurendama kondensaatori mahtuvust Selleks hakati valmistama kondensaatoriplaate erilisest väga poorsest söest. Niisuguse söeplaadi 1 grammi aktiivpind on umbes 2000 m2. Elektroodide vahet ja poore täidab elektrolüüt. Nii on jõutud kondensaatoriteni, mille mahtuvus on mõõdetav faradites ja isegikilofaradites. Erinevana tavalistest on neid hakatudnimetama ülikondensaatoriteks. 2500 faradise ehk 2,5 kilofaradise ülikondensaatori mõõtmed on 161x61x61 mm, mass 725 g
Vastasel korral tekib elektriline läbilöök, mis rikub kondensaatori. Kondensaatorile märgitaksegi ta mahtuvus mikro- või pikofaradites ja suurim lubatav tööpinge voltides. 5.4 Ülikondensaator 20. sajandi lõpul õpiti veelgi suurendama kondensaatori mahtuvust. Selleks hakati valmistama kondensaatoriplaate erilisest väga poorsest söest. Niisuguse söeplaadi 1 grammi aktiivpind on umbes 64 2 2000 m . Elektroodide vahet ja poore täidab elektrolüüt. Nii on jõutud kondensaatoriteni, mille mahtuvus on mõõdetav faradites ja isegi kilofaradites. Erinevana tavalistest on neid hakatud nimetama ülikondensaatoriteks. Ülikondensaatorid kujunevad ilmselt varsti arvestatavateks energiasalvestiteks nad võimaldavad sama massi juures salvestada umbes 100 korda suuremat energiahulka ning on umbes 10 korda võimsamad kui tavaline kondensaator. Ettekujutuseks väike energiasalvestite võrdlus: Üli- Tavaline
Vastasel korral tekib elektriline läbilöök, mis rikub kondensaatori. Kondensaatorile märgitaksegi ta mahtuvus mikro- või pikofaradites ja suurim lubatav tööpinge voltides. 5.4 Ülikondensaator 20. sajandi lõpul õpiti veelgi suurendama kondensaatori mahtuvust. Selleks hakati valmistama kondensaatoriplaate erilisest väga poorsest söest. Niisuguse söeplaadi 1 grammi aktiivpind on umbes 64 2 2000 m . Elektroodide vahet ja poore täidab elektrolüüt. Nii on jõutud kondensaatoriteni, mille mahtuvus on mõõdetav faradites ja isegi kilofaradites. Erinevana tavalistest on neid hakatud nimetama ülikondensaatoriteks. Ülikondensaatorid kujunevad ilmselt varsti arvestatavateks energiasalvestiteks – nad võimaldavad sama massi juures salvestada umbes 100 korda suuremat energiahulka ning on umbes 10 korda võimsamad kui tavaline kondensaator. Ettekujutuseks väike energiasalvestite võrdlus:
Vastasel korral tekib elektriline läbilöök, mis rikub kondensaatori. Kondensaatorile märgitaksegi ta mahtuvus mikro- või pikofaradites ja suurim lubatav tööpinge voltides. 5.4 Ülikondensaator 20. sajandi lõpul õpiti veelgi suurendama kondensaatori mahtuvust. Selleks hakati valmistama kondensaatoriplaate erilisest väga poorsest söest. Niisuguse söeplaadi 1 grammi aktiivpind on umbes 64 2 2000 m . Elektroodide vahet ja poore täidab elektrolüüt. Nii on jõutud kondensaatoriteni, mille mahtuvus on mõõdetav faradites ja isegi kilofaradites. Erinevana tavalistest on neid hakatud nimetama ülikondensaatoriteks. Ülikondensaatorid kujunevad ilmselt varsti arvestatavateks energiasalvestiteks nad võimaldavad sama massi juures salvestada umbes 100 korda suuremat energiahulka ning on umbes 10 korda võimsamad kui tavaline kondensaator. Ettekujutuseks väike energiasalvestite võrdlus: Üli- Tavaline