mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni läbilöögipinged, mis on stabiliseerimispingeks, on vahemikus 2,4 kuni 91 V. Stabilitroni, mille läbilöögipinge on 5,1 V, on kujutatud joonisel 8.13. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde teatud kindla vastupinge Uv ületamise järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Varikap Varikap ehk mahtuvusdiood on pooljuhtdiood, mille pn-siiret kasutatakse elektriliselt tüüritava mittelineaarse kondensaatorina. Varikappe kasutatakse võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele. Valgusdiood Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat valguskiirguse energiaks. Valgusdiood tarbib tunduvalt vähem energiat kui hõõglambid. Kui esialgu leidsid nad kasutamist indikaatoritena, siis on viimasel ajal suure valgusviljakusega valgusdioodide kasutusevõtmise tulemusel hakanud levima valgusdioodide kasutamine valgustuspaigaldistes. Valgustuspaigaldistes kasutatavad
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 12 Vastupingestatud pn-siire sarnaneb kondensaatoriga, omades mahtuvust mis sõltub vastupinge tugevusest. Seda omadust kasutatakse tüüritava mahtuvusega dioodides: mahtuvusdioodides e. varikapdioodides, mida kasutatakse näiteks raadiovastuvõtjates ja telerites võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele. Diood toimib siin elektriliselt tüüritava kondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - dioodi tõkkekihi - paksus suureneb vastupinge tõstmisel. Ülikõrgsagedustel kasutatakse muutkondensaatoritena Schottky dioode. Tunneldioode iseloomustab N-kujuline pinge-voolu tunnusjoon. Tunnusjoone langeval osal omab tunneldiood negatiivset diferentsiaaltakistust (pinge tõstmisel vool väheneb), mis annab tunneldioodile aktiivelemendi omadused. Tunneldioode saab kasutada
OE(katusega) avab andmesiini puhvrid. Kasutatakse lülitusi, mis on sarnased D flip-flop trigerile. · Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) Dünaamiliste muutmälude tööpõhimõte on lihtne. Informatsiooni hoidmiseks kasutatakse kondensaatorit. Ühe infobiti kahele loogilisele olekule vastavad siis laetud ja laadimata kondensaator. Skeemilistel ja tehnoloogilistel põhjustel moodustavad ühe mäluelemendi kondensaator ja transistor, kusjuures kondensaatorina on põhimõtteliselt võimalik kasutada transistori kahe viigu vahelist mahtuvust, mis igal väljatransistoril konstruktsiooni eripära tõttu juba paratamatult eksisteerib. Oluliseks erinevuseks staatilise mäluelemendiga võrreldes on see, et informatsioon säilib mälupesikutes vaid lühikest aega ja seda on vaja pidevalt uuendada ehk regenereerida. Regenereerimise ajal ei ole tavaline lugemine ega kirjutamine
annaabi.ee 
