Prantsuse revolutsioon
vastuvõtuga lõpetas Asutav Kogu oma tegevuse, sai uueks keskseks
riigivõimuorganiks seadusandliku võimu eeskostja Seadusandlik Korpus. Nende seas
olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid
revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus
veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad.
1792. aastal vallutati kuningaloss ja pandi kuningas ja tema pere vangi. Kuningast
tehti konadik nimega Louis Capet. Selle sündmusega kukutatigi kuningavõim.
Riik vajas uut esindusorganit, seetõttu hakati ette valmistama uut rahvaesinduskogu.
Selleks sai Rahvuskonvent. Rahvuskonvendi ülesandeks sai uue põhiseaduse välja
töötamine ning kuna monarhia pooldajate tegevus hääbus kuulutas Rahvuskonvent 22.
septembril 1792 Prantsusmaa vabariigiks.
Kuninga saatuse küsimus tekitas endiselt probleemi. Jakobiinid nõudsid
kuninga hukkamist riigi reetmise pärast