E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Nõgema mehe oleks niisugune lö ok vist maha sirutanud, aga sepp Villu ei liikunud paigast.
Tema näst kadus viimne veretilk ja pilk, mis ta vastase vihaselt põevaid silmi tabas, oli nii
kõutav, et komtuur sammu taganes ja kä mõ oga küge pani. Selles ei võnud kahtlust olla, et
sepp teda üeainsa hoobiga maha oleks võnud lü ua. .Aga komtuuri õneks oli sepp Villu
pikaldase loomuga maamees. Enne kui ta kät sai liigutada, oli ta mitme keha läi komtuurist
lahutatud ja tema über väkusid paljad mõ ogad.
«Komtuur!» üles sepp süava hä alega, «sina oled mulle esimest korda õetanud, kuidas
kõvalops maitseb; ara pane pahaks, kui ma sulle omal ajal head õetuse hinda maksan.»
Komtuuri viha oli antud kõvalopsuga kustunud ja tal oli, õgust ölda, vist pisut kahjugi, et
ta oma elupä astjat ja head sõra nii alatul viisil oli teotanud. Kui õge isand ei arvanud ta aga