tegevuste tulemustesse kujundab lapse ausaama oma kompetentsusest ja alaväärsusest. Enese pidev võrdlemine teistega võib kujuneda alaväärsuse tekkepinnaks. Helgi oli väga õnnetu ja tige sellepärast, et tema koolikaaslased kuulusid oktoobrilaste või pioneeride ridadesse kuid tema mitte. Küsimus ei olnud selles, et olla paaniliselt pioneer vaid pigem ikka selles, et korraldati igat sorti üritusi kuhu Helgi kui mittepioneer ei saanud minna. Komsomoliks astumisega oli juba teine suhtumine. Nimelt hakati koolis seda vägisi peale suruma. Ent selle peale tekkis Helgis trots. Kui vägisi sunnitakse siis tema ei astu kuhugi Üleliidulisse Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse. Helgil juhtus nii, et enne komsomoliks astumist teda koolist ära ei lastud. Selle peale saabus Helgi ema kooli ja pidas tulise kõne teemal, kuidas kiusatakse Suures Isamaasõjas langenu last. Tänu sellele, ei pidanud Helgi Sallo komsomoliks astuma.
Elulugu ja Fenomen Eerik-Niiles Kross sündis 8. septembril 1967. aastal Tallinnas kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu perre. Kooliteed alustas Eerik-Niiles 1974. aastal, astudes Tallinna 21. Keskkooli 1.b klassi. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Tallinnas keskkoolis ja Tartus ülikoolis. Tallinna 21. Keskkool oli tol ajal üks vabameelsemaid koole Eestis, seal taluti Punase riigivõimu eiramist teatud piirini, näiteks ei olnud seal kohustuslik komsomoliks olemine ja seal õpetati inglise keelt süvendatult. Kuid siiski oli seal tunda kommunistliku võimu kohalolu, kas läbi kooli personali või teiste õpilaste. Just tänu sellele vähesele vabameelsusele sai Krossist üks Eesti Vabariigi taaselustajatest 1990.-ndate aastate alguses. Eerik-Niiles Kross õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ja oli mitmete üliõpilasseltside asutaja ning esimees. Ülikoolis tegeles ta ka n.ö Eesti poliitilise struktuuri väljamõtlemisega, nagu ta ise
annaabi.ee 
