Henri de Toulouse-Lautrec
Vahelduseks meisterdas Henri seal laevu. Princetau maneeris tegi ta mõned maalid hobutest ja
madrustest. Henri tunnistas, et at ei oska maalida maastikku, põhjendades seda sellega, et see on
lihtsalt liiga ilus. Talvel naases Henri Bosci lossi. Ta oli vaid pool sentimeetrit kasvanud. Henri ja ta
ema oli lootust kaotamas, kuid üks arst andis neile siiski lootust. Henri paranes ja sai juba päris
hästi käia. Henri kais emaga linnas jalutama. Augustis ühel jaltuskäigul Henri komsitas ja kukkus ja
kukkus jäärakusse. Seekord murdi ta oma parema reieluu. 15-aastaselt oli Henri põhimõtteliselt
invaliid.
Kunstnikuelu algus
1882.aastast hakkas Lautrec käima Bonnat'i ateljees. Ta õppis kunstniku käe all maalimist.
Esmakordselt ateljees käies tundus talle, et kõik pilgud, mis seal oli salvasid teda solvangutega.
Lautrec ei lasknud sellel ennast segada ja süvenes täielikult kunstitöösse. Lühikese ajaga võitis ta