Mõtlemise põhireeglid, loogika
,
joogad jms.), ja teiseks osapooleks on mõistus (probleem intellektist ja selle
arendamise võimalustest, mida inimene üldjoontes on omandanud
süstemaatiliste koolitusprogrammide teostamise teel, kuid millel on veel
suuri reserve, nagu näiteks, alateadvuse kaudu informatsiooni
akumuleerimine, unes õppimine sealhulgas; bio-elektroonilisel teel peaaju
potensiaali optimeerimine; organismivälised intellektuaalset tegevust
võimendavad vahendid nagu "kompuutristumine" jne.). Seda osa
teadmistest Aristoteles nimetas metafüüsikaks - pärast füüsikat ehk füüsika
järel olev teadmine.
Asjade ja nähtuste maailmas on nii, et igal neist on teda tekitav
(esilekutsuv) põhjus, mis ajaliselt eelneb tagajärjele. Öeldakse: põhjus ja
tagajärg on ajalises relatsioonis, järgnevuses. Uudishimulik ja uuriv inimene
otsib teda ümbritsevate nähtuste põhjusi, sest alatisest rahulolematusest
tingituna inimene soovib võimalikul enam esile kutsuda temale
annaabi.ee 
