Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
perekonda kirjeldavad luuletused on kodused ja südamlikud. Luuletused ,,Minu laul",
,,Küsimisest", ,,Kaelkirjak", ,,Vanaisa ja ahi" jt kirjeldavad laste omavahelisi suhteid ja
suhteid vanemate ja vanavanematega. Igapäevaelu kirjeldavate luuletuste osakaal on
fantaasialuuletuste omast suurem. Perekonda kirjeldavaid luuletusi iseloomustab
olustikuline ja psühholoogiline usutavus. Näiteks luuletuses ,,Kompuutri-issi" näeb
laps oma isa ainult arvuti taga ning otsustab mängida samasugust kompuutrilast:
/.../klõpsisin kõik klahvid läbi
siis kui issi õues käis
nii ekraan sai täitsa tühjaks
sinine ja puhas näis
Nüüd on arvuti remondis
issi kuid ei pahanda
ütleb et on vahel vahva
päris-issiks olla ka. (Vilep 2003: 30).
Sellest luuletuses tuleb ka esile autori poolt rakendatud lapselik-naiivne vaatepunkt.
Lapse pilgu läbi maailmanägemist pakuvad veel luuletused ,,Küsimisest",
,,Autojuhilubadest", ,,Mõtted", ,,Mängasjapoes". Autori võime elada sisse lapse
annaabi.ee 
