Tulemusena rekonstrueeritakse kujutis. Näidustuseks on praktiliselt kogu keha hõlmavad täpsustavad uuringud. Varem kasutusel olnud diagnoosiaparaadid nõudsid röntgenipiltide ilmutamist, nüüd saavad meedikud patsientide probleemid kohe kolmemõõtmelise arvutipildina üle vaadata. Kompuutertomograaf lõikab piltlikult öeldes inimese ristipidi 2,5-millimeetrise paksusega seibideks, millest pannakse kokku kolmemõõtmeline pilt. Seda uurides näeb arstära haiged kohad. Kompuutertomograafiga ja angiograafiga tehtava uuringu korral on kiiritust rohkem kui röntgenuuringu korral, mistõttu tehakse seda ainult arsti ettekirjutusel, mitte mingil juhul profülaktilises mõttes Röntgenkiired meditsiinis Röntgeniülesvõte inimkäest näitas teid ja võimalusi uute kiirte kasutamiseks arstiteaduses. Esialgu tehti seda luumurdude, nihestuste ja võõrkehade kindlaksmääramisel. Aparatuuri täienemine võimaldas röntgenikiirte abil uurida ka siseelundite ehitust. Kõrvuti
verevarustuse ja hapniku kasutamise ning ka glükoosi kasutamise hindamine. Töötavas elundis on nende kasutamine ja ka verevarustus intensiivsem. 4.2. Kliinilis- funktsionaalsed uurimismeetodid. Neid kasutatakse inimese seisundi muutuste iselomu ja ulatuse selgitamiseks ning diagnoosi püstitamiseks. Röntgen, sageli kontrastainega, mis röntgenkiiri läbi ei lase ja selle tõttu joonistuvad õõne kontuurid. Röntgeniga saab üldise pildi, selle sügavust on raske hinnata, kompuutertomograafiga saab palju võtteid eri tasapindadelt. Ultraheli võimaldab määrata kudede tihedust, diagnoosida kasvajaid, tsüste, kive, võõrkehi. Samas, kui kudede tihedus pole eriti muutunud, pole need meetodid eriti informatiivsed näiteks funktsioonihäirete korral, mil suuremat koekahjustust pole veel kujunenud. Visuaalseks diagnostikaks kasutatakse ka endoskoopiat, mille korral viiakse õõnde optilise aparatuuuriga ühendatud sond. See võimaldab võtta ka biopsiamaterjali.
annaabi.ee 
