Külmale maale - Eduard Vilde romaan
Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi,
vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks
jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll
kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas
Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke
kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis
Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei
tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid
tal oli raha vaid kuue väikese saia jaoks, mida ta ise poleks söönud, vaid lastele
koju viinud. Jaani nälg oli suur ja ta võttis ikkagi Anni käest saia, pärast veel
teisegi. Nad kõndisid ümber kiriku, Anni rõõmsalt, Jaan häbelikult. Anni oli ilus
tüdruk, ja kui Jaan ta poole vaatas tundis ta kuumavärinaid. Anni riided olid