rahvuslaste vastu. Nendesse kuulusid kommunistid, nõukogude aktivistid, sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Taandudes purustati tööstushooneid ja raudteid, põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati vara. Saksa okupatsiooniperiood Võimustruktuurid 1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941. a allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mis juhtis Alfred Rosenberg. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti kindralkomissariaadiks. Saksa okupatsioonivõimu kõrvale sai abistavaks institutsiooniks Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Püüti taotleda autonoomiat, kuid toimusid arvukad tõrked ja omavalitsus oli sakslastele ennem käepikenduseks.
poolt karta. Aga nagu me äsja ütlesime, oli vaikus vaid ajutine. Tabati üks Buckinghami hertsogi saadik nimega Montaigu ja tema kaudu saadi teada liidust Keisririigi, Hispaania, Inglismaa ja Lotringi vahel. See liit oli suunatud Prantsusmaa vastu. Lisaks leiti Buckinghami peakorterist, mille ta pidi maha jätma kiiremini, kui oli arvanud, selle liidu olemasolu kinnitavaid pabereid, ja mis härra kardinali «Memuaaride» järgi kompromiteerisid tugevasti proua de Chevreuse'i ja järelikult ka kuningannat. Kardinalil lasus kogu vastutus, sest ei olda piiramatu võimuga minister ilma vastutamata: tema avar vaim oli valvel päeval ja ööl, et silmas pidada iga vähimatki sündmust, mis toimus mõnes Euroopa suurriigis. Kardinal tundis Buckinghami aktiivsust ja eriti ta vihkamist. Kui Prantsusmaad ähvardav liit saavutaks võidu, oleks kogu tema isiklik mõjuvõim kadunud; Hispaania ja
annaabi.ee 
