Viirused
Gp120 vastased neutraliseerivad antikehad osalevad ADCCs,
aga virion haaratakse antikeha–kaetult makrofaagidesse. CD8 suudavad aga otse rakke tappa, supresseerida viiruse
replikatsiooni ning blokeerida koretseptoritega seostumise. Nad vajavad aga CD4 aktivatsiooni, nende arv väheneb koos CD4ga,
nende vähenemine korreleerub arenemisega AIDSiks.
Immuunsüsteemi eest põgeneb HIV: (1) mutatsioonid, antigeensuse muutmine, (2) terve immuunsüsteemi kompromiteerimine
tsütokiine tootvaid CD4 hävitades, (3) persisteeruv infektsioon makrofaagides ja CD4 rakkudes: immuunpriviligeeritud rakud ja
koed.
Alguses on suur hüpe viiruse tootmises, vireemia. T–rakkude proliferatsioon ja vastused infitseeritud lümfoid– ja
müeloidrakkudele põhjustava mononukleoosilaadseid sümptomeid. Kliiniliselt latentses perioodis viiruse tase langeb, kuid
lümfisõlmedes toimub replikatsioon rõõmsalt edasi. Viirus jääb latentseks makrofaagides, T–rakkudes