A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Kuulge, olen juba asjal jälil,» ütles dArtagnan. Kolme kuu eest pidin sattuma
duellile Aramisega samaguse taskurätiku pärast, mida näitasite naisele, kes oli ma juures.
Samasuguse, vapiga taskurätiku pärast, len selles kindel.»
«Härra,» ütles noor naine, «vannun teile, te väsitate mind üliväga oma küsimustega.»
«Ja teie, kes te nii ettevaatlik olete, mõtelge sellele, kui teid areteeritakse ja see
taskurätik teie juurest leitakse, kas see ei kompromiteeriks teid?»
«Aga miks? Eks ole need ju minu nimetähed: C. B. -- Constance Bonacieux.» «Ehk
Camille de Bois-Tracy?»
«Vaikige, veelkord vaikige, härra! Oo, kui teid ei kohuta hädaoht, mis mind
ähvardab, mõelge siis vähemalt hädaohule, millesse ise võite sattuda.» «Mina?»
«Jah, teie. Tutvus minuga võib saata teid vangi, see võib isegi teie elu maksta.» «Siis
ei lahku ma teist enam.»
«Härra,» anus noor naine ristis käsi, «taeva nimel, sõjaväelase au nimel, aadliku
annaabi.ee 
