sai feldmarssali aukraadi. Aastatel 19141916 saavutati tema juhtimisel Esimeses maailmasõjas olulisi võite. 1916. aasta 30. augustil määrati Hindenburg Saksamaa keisririigi sõjavägede Peastaabi ülemaks . Aastal 1919 läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust täielikult tagasi tõmbuda. Siiski naases ta taas avalikuse ette 1925. aastal toimunud presidendivalimistel. Ei leidunud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks plaaniti ametisse seada kompromisskandidaat Wilhelm Marx, kes ei sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks. Lõpuks Hindenburg nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised teises hääletusvoorus, mis toimus 26. aprill 1925. Hindendburgil õnnestus valimised võita suuresti tänu tema Saksamaa suurima sõjakangelase staatusele. Esmakordselt asus ta Saksamaa presidendina ametisse 12 mai 1925.
Seevastu tuleks muuta valimissüsteemi toimumist ehk kaotada ära võimalus, et iga ringis saab esitada uusi kandidaate. Kui jätta kolme ringiline valimissüsteem, siis viimases ringis peaks kaotama ära võimaluse, et presidenti ei valita. See tähendab, et tuleks kaotada ära enamuse poolthäälte nõue ja valituks lugeda see kandidaat, kes sai rohkem hääli. Sellisel juhul ei oleks võimalik sellel aastal juhtunud olukord, kus lõpuks sai Eesti Vabariigi presidendiks nn kompromisskandidaat. Kokkuvõtvalt leian, et valimissüsteem ei vaja radikaalseid muudatusi. See, et otsustusõigus on jäetud Riigikogule ja viimases voorus valimiskogule, on hea lahendus. Halb praeguse süsteemi juures on see, et esimeses voorus esitatud kandidaadid ei pruugi olla need, kellest saab Eesti president, mis omakorda teeb mõttetuks eelmised voorud ja võib viia nn kompromisskandidaadini Andreas Reinula
annaabi.ee 
