Peetud rahvusliku eesti teksti kirjapanijaks. Osa eesti müüdist on tema loomik. Palju rahvuslikku, eneseteadvust ja ideoloogiat. Ajalooliste romaanide peategelane on eestlane v eestimaalane. On kirjutanud mitmetest suurkujudest; kõler, maising, peterson, jansen. Aga ka vähemtuntutest. Kajastavd ajaloolist tausta faktitruult, aga sündmused ja inimsuhted fantaasia. Peategelaseks on silmapaiste isik, kes on visadusele tõusnud elus paremale järjele, aga tähtis küsimus on kuuluvus. Kompromissiteema- mil määral võib vastuollu minna oma tõekspidamistega, et täita ük ajastu nõudmisi. "Pöördtooli tund" räägib Jannsenist. Peategelaseks poeg, kes arutleb isa tegevuse üle. Nt vastuolu Jakobsoniga. ,,Taeva kivi" maising ja peterson on kokku viidud. Nad ei leia ühist keelt. Kuna masing vanameelne ja peterson uuemeelne. (On tõlkinud ,,Alice imedemaal".) Alustas lühemate juttudega. Suurteos ,,Kolme katku vahel" 4 osa, räägib Balt Russovist ja Liivi sõja ajast
kultuuriloosse puutuvaid asju ja tegelasi. 1971 Voog ja kolmpii 1970-1980 Kolme katku vahel – Balthasar Russow – kirjutamine algas sellest, et Tallinn film tellis talt filmistsenaariumi ja sellega seoses kirjutamine muudkui paisus. 1979 Neli monoloogi Püha Jüri asjus – Michel Sittow - Peategelane on maalikunstnik Michel Sittow, kes tegutses 16nda sajandi alguses Eesti aladel. Ta on kinlasti esimene kompromissiteema tegelane, kes peab otsustama, kuidas ta Tallinna linnavõimudega hakkama saab. 1971 Michelsoni immatrikuleerimine – kõige riskantsem on see teos, sest tegelane on väga problemaatiline. 1971 Pöördtoolitund – J. V.& E. Jannsen – saab mononäidendiks. 1975 Taevakivi - Kr. J. Peterson ja O. W. Masing 1975 Kolmandad mäed – Johann Köler keskseks tegelaseks, teeb greskot Tallinna Kaarli kirikule. Tekivad samuti eetilised probleemid