Suuline exam
See on kummaline teos. Mingil
moel rahuldas ja rõõmustas ta ilmselt kõiki: kirjanikku, kes sai hingel kipitava enda ja põlvkonna loo ära
avaldada, eesti lugejat, kel õnnestus köitvas vormis lugeda asjust, millest avalikult ei räägitud,
väliseestlasi, kes kuulsid raudse eesriide tagant mingitki teadet, ja lõpuks parteid ja valitsust, et see asi nii
viisakal viisil kaelast ära.
Samas on autori kompromissikunst üsna läbinähtavalt traageldatud. Mõistagi ei saa "halva biograafiaga"
peategelane olla positiivne ja nii katsub Kaugver oma tegelast (iseennast) omakasupüüdliku küünikuna
esitada. Et ta aga ei oska enda ja tegelase vahele erilist distantsi luua, on tema moraalne
enesehalvustamine võltsivõitu.
* * *
"Neil meestel, kes Siberist tulid, oli kohe nagu mingi kompleks, et kaotatud aeg tuli tasa teha," ütleb
Kaugveri sõber Jüri Tuulik
annaabi.ee 
