Osakonnas töötab 12 inimest ja kõik on tööalaselt tihedalt üksteisega seotud. Sellest tingituna on tähtis tööülesannete sujuv ja korralik täitmine. Igast töötajast oleneb programmi erinevate komponentide valmisolek ja õigeaegne rakendamine. Ja sellises struktuuris on tähtis, et oleksid selgelt sõnastatud probleemid ja eesmärgid. Meie osakonna juht on väga kindla seisukohaga, kuid see ei tähenda, et ta teiste arvamust kuulda ei võtaks. Arvamuste paljususest tehakse pea alati kompromissettepanekud ja need arutatakse läbi. On tunda juhi oskust viia otsused läbi kõigile vastuvõetavas vormis. Autoritaarse juhiga siin tegu pole. Töötajad osalevad otsustusprotsessis. Ka psühholoogiline hoolivus on väga hea. Probleemidele leitakse kiiresti lahendus, toetatakse tööväliseid mitteformaalseid suhteid erinevate ürituste korraldamisega. Tiimitunde tekitamine on läinud päris hästi. Avaldub see kõige paremini kiiretes olukordades, suurte projektide puhul. Minu kogemused ülikoolis.
Patendi väljaandmise või sellest keeldumise otsustab Euroopa Patendiamet Euroopa Patendi (8 riiki 10 aastat) kogumaksumus on suurusjärgus 50 000 eurot. Vt: www.epo.org Euroopa Ühenduse patendi (Community patent) loomine on siiani menetluses, kus 2000. aastal esitas Euroopa Komisjon ettepaneku vastav süsteem luua, kuid see ei läinud eelkõige tarkvaraga seotud küsimuste tõttu hääletusel läbi. Viimased suuremad kompromissettepanekud tehti 2004. a kevadel. PCT Patendikoostöölepinguga (Patent Cooperation Treaty) liitunud riigis saab ühtse vormi kohaselt koostatud patenditaotlusega leiutisele kaitset paljudes riikides üle maailma. PCT sõlmiti Washingtonis 19. juunil 1970, mida on hiljem korduvat täiendatud. Eesti liitus konventsiooniga 2002. aastal ja 2008. a sügisel kehtib see 139 riigis. Erinevalt Euroopa Patendist ei otsusta leiutise kaitstavuse üle rahvusvaheline organisatsioon, vaid