Teiseks: vabalthingav mootor töötab kõige paremini n.ö. keskpööretel, madalamatel jõuab osa segust enne sisselaskeklapi sulgumist tagasi voolata, vähendades seega täiteastet, kõrgetel pööretel aga hakkab mootor "lämbuma". Rootskompressor kindlustab hea täiteaste nii madalatel kui ka kõrgetel pööretel, mistõttu on pöördemomendikõver oluliselt konstantsem ja mõistagi ka kõrgem. Kompressormootoril on ka kergem käivitus ja kiirem pöördesseminek. Rahulikult sõites töötab blowermootor samuti vaakumiga, boost tekib alles gaasipedaali olulisel vajutamisel. Rootskompressoreid on erineva suurusega, täpsemalt öeldes pikkusega. Rootorite diameeter on kõigil 5.778 tolli. 671 on üks kõige levinumaid. Sobib smallblockidele ja mõõdukamatele bigblock'idele. Kompressori rootorid on 15 tolli (38 cm) pikad, kompressori maht 411 kuuptolli (6
Eelmine rekordiomanik oli Fernando Alonso 2005. aastal (23 aastat, 7 kuud, 22 päeva). Ta on esimene, kes oma debüüthooajal 9 esimest sõitu poodiumil lõpetas.4 etapivõidu ja tiitlivõistluse teise kohaga sai temast kõigi aegade edukaim debütant F1-sarjas. Debüüthooajal võitis ta 6 kvalifikatsiooni. Ning peale selle on Hamilton läbi aegade esimene mustanahaline, kes sõitnud Vormel 1-s. 2.1.2 F1 autote tehnilised tingimused 1950-1952 autodel mootori töömaht oli kompressormootoril kuni 1500 kuupsentimeetrit või 4500-kuubikut normaallaadimismootori puhul. Autode kaalu ja parameetrite suhtes piiranguid ei olnud. Võeti esmakordselt vormel 1 autodel kasutusele ketaspidurid. 1952-1953 oli mootori töömaht kuni 500 cm³ (ülelaadimisega) või kuni 2000 cm³ normaallaadimise korral. Kaal ei olnud piiratud. 1954-1960 oli mootori maksimaalseks töömahuks 750 cm³ (kompressormootori korral) või 2500 cm³ (normaallaadimismootori korral)
annaabi.ee 
