Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
b) T-kujuline ehk külgkokkupõrge
466
Külgkokkupõrkel on kaks põhimõttelist kulgu: sõiduk jääb oma kohale ja selle sisemus surutakse
kokku või see liigub kokkupõrkekohalt eemale. Sedamööda esinevad ka erinevad vigastused. Kui
sõiduk jääb pärast külgkokkupõrget seisma, põhjustab kokkupõrke-energia sõiduki
deformatsiooni. Olenevalt mõjuvate jõudude ulatusest (tugevusest) surutakse sõidukikere sõiduki
kabiini (sisemusse). Tavaliselt on selle tagajärjeks kompressioonvigastused kehatüve külgmises
piirkonnas ja jäsemetes: peavigastused külgkokkupõrke tõttu vastu uksepolstrit või külgakent,
roidemurrud, kopsupõrutus, maksa ruptuur (kokkupõrkekoht kaassõitjapoolsel küljel), põrna
ruptuur (kokkupõrkekoht juhipoolsel küljel), rangluumurd, vaagna- ja reieluumurd.
Kui sõidukit lohistatakse kokkupõrke tagajärjel sündmuskohalt eemale, mõjub see sõitjatele nii,
nagu oleks sõiduk äkki nende alt ära tõmmatud