"kompressioonvigastused" - 1 õppematerjal

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

b) T-kujuline ehk külgkokkupõrge 466 Külgkokkupõrkel on kaks põhimõttelist kulgu: sõiduk jääb oma kohale ja selle sisemus surutakse kokku või see liigub kokkupõrkekohalt eemale. Sedamööda esinevad ka erinevad vigastused. Kui sõiduk jääb pärast külgkokkupõrget seisma, põhjustab kokkupõrke-energia sõiduki deformatsiooni. Olenevalt mõjuvate jõudude ulatusest (tugevusest) surutakse sõidukikere sõiduki kabiini (sisemusse). Tavaliselt on selle tagajärjeks kompressioonvigastused kehatüve külgmises piirkonnas ja jäsemetes: peavigastused külgkokkupõrke tõttu vastu uksepolstrit või külgakent, roidemurrud, kopsupõrutus, maksa ruptuur (kokkupõrkekoht kaassõitjapoolsel küljel), põrna ruptuur (kokkupõrkekoht juhipoolsel küljel), rangluumurd, vaagna- ja reieluumurd. Kui sõidukit lohistatakse kokkupõrke tagajärjel sündmuskohalt eemale, mõjub see sõitjatele nii, nagu oleks sõiduk äkki nende alt ära tõmmatud