Eesti kunst 1918-1940
dekoratiivsust.
Saksamaa eeskuju hakkas tasahilju vähenema ja kunstnike mekaks ja unistuste maaks sai
Pariis.
30. a. kunst rahunes ja kujutati lihtsaid igapäevaelu motiive. Oluline oli aga kunstniku
originaalne käekiri. Alates 24.a. saavad kunstnike õppe ja tööreisid Pariisi reeglipärasteks.
Karin Lutsul(1904-1993) süvenes huvi värvi ja faktuuriefektide vastu.
Eduard Ole(1898—1995) loobus geomeerilistest kompostioonidest ja hakkas kasutama
piimja koloriidiga figuraalkompositsioone.
Osadele kunstnikele, eriti noorematele imponeeris maastik. Adamson- Eric, Aleksander Vardi
ja Kaarel Liimand. Lillemaaliga tegeles Kristjan Teder. Karl Pärsimägi matkis Matisse´i
puhtaid värve ja tasapinnalist dekoratiivsust.
Uusasjalikkus: Kubismile ja abstraktsionismile vastukaaluks taheti kunstis näha jälle äratuntavaid
asju. Võrdlemisi vaba ümberkäimine vormi ja ruumiga, kuid mitte romantilise enesepaljastuse,