Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Hästi lagunenud orgaanilise aine olemasolu
kasvupinnases võib teataval määral korvata isegi savi- ja liivsaviosakeste vajakut ning toimida vett
siduva materjalina.
Kasvupinnaste tööstuslikul tootmisel soovitataksegi orgaanilise komponendina kasutada põhiliselt
erineva päritoluga ning erinevas lagunemisastmes olevaid turbaid ning komposti. Mõistagi on olemas
palju muid orgaanilisi materjale, kuid enamik neist ei sobi kasvupinnastesse ilma eelneva
kompostimiseta. Sellisteks materjalideks on näiteks sapropeel ehk järvemuda, reoveepuhastite setted,
loomasõnnik jms. Kompostitud ja laagerdunud orgaaniline aine on stabiilne ning püsib kauem
kasvupinnases. Siiski võiks kasvupinnas sisaldada ka väga väikeses koguses väiksema
lagunemisastmega orgaanilist materjali – see pakuks taimedele tasakaalustatumat toiteallikat veidi
pikema aja jooksul
annaabi.ee 
