Biojäätmed
Kompostimine ehk aeroobne lagunemine
Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja mulla elanikud näiteks vihmaussid.
Kompostihunniku pinnale moodustub õhuke biokile, milles on palju mikroorganisme.
Mikroobid saavad energiat orgaanilisest ainest. Hapnikku saavad nad kompostitükikeste
vahele jäävast õhuruumist. Kompostihunnik peab olema niiske, sest kuivad keskkonnas
mikroorganismis elada ei saa. Samas ei tohi hunnik olla ka liiga niiske, sest see tõrjub õhu
kompostihunnikust välja. Ka temperatuur on kompostihunnikutes oluline. Alla 5o c
kompostimist ei toimu, 5 o-20 oon kompostimine aeglane ning selle soojema
temepratuuniga toimub kompostimine järjest kiiremini. Kompostimise tulemusel muutub
orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks.
Anaeroobne lagunemine
Anaeroobne lagunemine toimub hapnikuta keskkonnas. Selle lõppsaaduseks on biogaas,
mida saab kasutada kütteks.
Jäätmed meie ümber
annaabi.ee 
