tarvitamiskõlbulik kompost. Selle pind on küll kaetud poollagunenud koredate taimejäänustega, mis aitavad hunnikus ka niiskust hoida, ning jämedamaid osiseid leidub veidi ka kompostis. See aga ei häiri vähimalgi määral, sest enne laialipuistamist sõelume komposti läbi traatvõrgu. Vähesed lõplikult lagunemata jäänused leiavad koha värske materjali hulgas, nendega kaasas olev mikrofloora aitab seal komposteerumist käivitada. Sõelale jäänud kivikesed, plastmassi vm tükikesed leiavad samuti sobiva koha. Komposti tegemine olgu koduaias pidev, iseenesest mõistetav ja end rikkalikult tasuv toiming. Aiataimede turgutamiseks on viljakas kompost asendamatu. Ja kui seejuures veel mõelda, kui suurt prügi ja jäätmekogust olen suutnud vältida, andes sellele hoopis säästlikuma, nö rohelise rakenduse, võib enda üle julgesti uhkust tunda.
Värske kompost vajab hapnikku rohkem kui vana kompost. Suur aun tiheneb enense raskusest kiiresti ning vajab kobestamist. Komposti aitab õhustada korralik läbisegamine, kuigi sellega kaasneb soojakadu. Bioloogilise aktiivsuse olulisemaid tegureid on temperatuur. Külmas, alla 5 kraadi kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub ning loid kuni 20 kraadini. Soojemas keskkonnas bioloogilised protsessid hoogustuvad: iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ligikaudu kaks korda. Komposteerumist kiirendab toormassi jahutamine. Olmejäätmed soovitatakse peenestada nii, et tükisuurus oleks 2,5-5 cm. Komposteerimisel on oluline ka massi pH. Enamikule bakteritest sobib vahemik 6- 7.5. seened taluvad pH kõikumist paremini, neile sobib vahemik 5,5-8. protsessi kestel muutub kompost happelisest aluseliseks. Auna sees komposti happesust muuta ei saa. 11 Prügi põletamine:
annaabi.ee 
