Usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtete ja tavade edendamiseks; Suurendada personali, üliõpilaste ja kaaskodanike keskkonnaalaste kohustuste tundmist ja teadlikkust; Teha koostööd teiste asutustega, et edendada asjakohast keskkonnapoliitikat; Rakendada tehnoloogiat ja tegevust, mis vähendab Kolledzi ökoloogilist jalajälge; Minimeerida ladestamisele minevate jäätmete hulka ning propageerida taaskasutamist ning komposteerimist; Kasutada Kolledzi kohviku menüüs kohalike ressursside põhjal valmistatud roogasid; Vähendada fossiilkütustel põhineva energia kasutust; Minimeerida vee- ning majapidamiskulusid; Vähendada keemiliste saasteainete kasutust majapidamises; Võtta Kolledzi laienemisel nii palju kui võimalik arvesse ka keskkonnategureid; Propageerida üliõpilaste ning kollektiivi seas keskkonnahoidlikke transportimisviise. 2. Keskkonnaaspektid Reovee teke
3 . BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KOGUMINE EESTIS Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu. Orgaaniliste jäätmete kogumine on paljudele tülikas tegevus, sellepärast on otstarbekas ja lihtne alustada sellise materjali kogumise ning kompostimisega, mida on lihtne hulgaliselt saada ja koguda (haljastupraht, kalmistupraht, kaubandusjäätmed vms). Maa piirkonnas ja aedlinnades saab edukalt rakendada biojäätmete kohapealset komposteerimist. Elanike ja ettevõtete oma initsiatiivi soosimiseks võib luua paiga, kuhu orgaanilisi ,,hooaja" jäätmeid nagu lehed jne saaks kompostimiseks tuua - lokaalne kompostiplats või jäätmejaam. Kompostimise edukuse määrab toorme kvaliteet. Sorditud orgaaniliste jäätmete kompostimisel saadakse kasutamiskõlblikku toodangut komposti ning seda saab edukalt kasutada nii koduaias kui ka mujal. Kodus lahku sorditud orgaanilisi jäätmeid saab eraldi
annaabi.ee 
