Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
head võtted kõrvale heidetud ja unustatud.
Mahepõllunduse peamiseks erinevuseks on tööstuslikest keemiatoodetest - väetistest ja
taimekaitsemürkidest hoidumine. Et siiski arvestatavat saaki saada, kasutataks viimaste
asemel mitmesuguseid looduslikke aineid ja arvestatakse rohkem taime kasvu mõjutavate
ökoloogiliste faktoritega.
Väetistena kasutatakse mahepõllunduses orgaanilisi väetisi ja mitmesuguseid kivimijahusid.
Orgaaniliste väetiste valmistamisele - komposteerimisele pööratakse väga suurt tähelepanu.
Kivimijahud on erinevalt keemiliselt toodetud mineraalväetistest peaaegu lahustumatud ja
aeglase toimega ega hävita seeläbi mullaelustiku tasakaalulist mitmekesisust.
Kahjurite hävitamiseks kasutatakse mahepõllunduses eelkõige mitmesuguseid taimede leotisi
ja pulbreid (nõges, püreeter, soolikarohi, tubakas jne.). Mitmetest neist lähtuvad ka tänapäeva
tööstuslikud taimekaitsemürgid (nt. sünteetilised püretroidid). Väga soositud on kõigi