Maailmakirjandus I. Antiik. Kordamisküsimused 2016
uurimisest 1920-ndate keskel USA folkloristikas. Milman Parry pakkus välja
hüpoteesi, mille järgi Homerosele omistatud eeposed põhinevad kreeka
laulikute suulisel traditsioonil.
Vormeliteooria kesksed väited on:
1. Laul komponeeritakse igal esitusel uuesti (composition-in-performance).
Laulu esitus ei põhine kunagi päheõpitud kinnistekstil.
2. Esitaja kasutab loovalt varieerides kompositsioonivahendeina vormeleid
(formula), s.o värsimõõdult, keskselt ideelt ja sõnastuselt sarnaseid värsse,
värsiosi ja nende moodustamise struktuure; ning keskselt sisult sarnaseid
korduvaid laiemaid narratiivseid ühikuid - teemasid (theme).
3. Laulu süzhee sõlmpunktid moodustavad jutustuse püsiva skeemi (stable
sceletion of narrative), mis võib teatava aja vältel ühest esitusest teise
suhteliselt muutumatuna säilida
,,vaevades vapper Odysseus"