Jaan Rääts (15.10.1932Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Tema kontsert nr 1 kammerorkestrile aastast 1961 on eesti muusika üks tähtteoseid. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Ühtlasi oli ta pikemat aega seotud kommunistliku partei ladvikuga, olles nii nõukogudeaegse muusikaelu üks olulisemaid juhte Eestis. Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Tim...
2002 Valgetähe III klassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Looming Räätsa loomingut on väga palju esitatud nii nõukogude aastatel kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimasel aastakümnel on ta saanud rohkesti kompositsioonitellimusi ka mujalt maailmast, eriti Saksamaalt. Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Esindab neoklassitsistlikku suunda. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid kaheksa "päris" sümfooniat (19571985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte kaks kontserti
annaabi.ee 
