artiklid kahtlemata suurt püsiväärtust eesti muusika ajaloos. Oratoorium "Joonase lähetamine" Rudolf Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine" ei ole mitte ainult esimene selles zanris kirjutatud teos eesti muusikas, vaid kahtlemata üks suurejoonelisemaid ja monumentaalsemaid helitöid, mida eesti helilooja on kunagi loonud. Teose suur kunstiline väärtus avaldub eelkõige Tobiase kui väljapaistva helilooja kompositsioonitehnilises meisterlikkuses, tema suurepärases polüfoonilises mõtlemises ja vormidramaturgias. Kuid peale selle on nende puhtmuusikaliste väärtuste kõrval oluline ka teose ideelis- filosoofiline kontseptsioon ja selle suunitlus, millega Tobias on tema enda sõnade järgi tahtnud pöörata "suuremat tähelepanu meie ajastu seesmisele olemusele". Oratooriumis võime näha helilooja isikupärase eneseväljenduse otsinguid ja püüdlusi, millega ta on tahtnud öelda oma sõna kaasaegses oratooriumizanris
Samas, kui protestant Schumann kirjutas ladinakeelse reekviemi, siis kontserdisaali jaoks ja käsitles teksti eleegiliste luuletustena. Kui Brahms kirjutas oma Saksa reekviemi, siis pani ta teksti ise Uuest Testamendist ja psalmidest kokku, ei esine mingit otsest seost kirikliku talitusega aga reekviemi esiettekanne oli ühes Bremeni kirikus. Brahmsi teos esindab just subjektiivset lähtepunkti religiooni suhtes, mitte ei arvesta kiriku kui institutsiooniga. Kompositsioonitehnilises mõttes on siin väga huvitav ja keeruline kolmas osa (sealt 2. alaosa), mis kujutab endast suurt koorifuugat D- orelipunktil lähtuvalt tekstist, kus on juttu sellest, et õiged, päästetud hinged on kaitstuna Jumala käes. Teema 13. Prantsuse ooper 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses (kuni 1830) 1. Opéra comique (ka harud pääsmisooper, revolutsiooniooper) Opéra comique tekkis 18