Eesti kunst keskajast klassitsimini
läänetorn. Tornialune võlvitud ruum on kesklööviga kaare abil kompositsiooniliselt seotud. See
aitas suurendada pikitelje mõjuvust, mida veelgi rõhutab roosaken torni fassaadiseinas.
Ümarsammaste plokikujulise ülaosaga kapiteelid on kaunistatud madalate reljeefidega:
ornamentaalsed palmetipõimingud ja kimbud ning looklevad väänlad.
Koeru kirik:
Ruumimõjult sarnane Ambla kirikuga, kuid ümarpiilarite kapiteelkoor ja konsoolireljeefid on
mõneti teist laadi ja viitavad mõningale kompositsioonisisesele sarnasusele vaatamata uuele,
kuid raiddekoori alal mitte vilunud meistrile. Ambla kiriku kapiteele võeti eeskujuks ja püüti
neid varieerida kasutades uusi motiive. Need pärinevad gooti taimornamentikast, kuis
stiliseeritud romaanipäraseks. Kapiteelid paigutati Tallinna Mihkli kloostri sarnaselt. Kiriku ühel
kapiteelil esinev munga kuju ja dekoorireljeefides kohati väljenduv ikonograafiale viitav
sümboolika viib arvamisele, et kiriku ehitamises osalesid Kärkna kloostri tsistertslased.