Iseseisevtöö: Klassitsism
ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad
maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi.
19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai
ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või
akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele
kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu
kujutamiseks. Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, jättes värvi tähtsuse
tahaplaanile. Teemadest eelistati mütoloogilisi või allegoorilise tähendusega teosed,
samuti ajalooteemalisi maale ja portreesid.
Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik
võimalused karjääritegemiseks. Just nende poole pöördus riik riiklike tellimuste