kombineerimisega saavutas ta erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. Veel tema sümfoonilistest teostest olid näiteks triptühhon ,,Noktrunid" ning kolm sümfoonilist eskiisi ,,Meri". ,,Nokturnid" on tema orkestrimuusika eredamaid näiteid, teose esimene osa "Pilved" on kirjutatud vabas kolmeosalises vormis. Flöödi oktavites liikumine meenutab oma kõlalt veepiiskade kukkumist. Sellele järgneva ,,Pidustuste" kompositsiooniplaan on samuti kolmeosaline, kuid põhikujundi rollis on siin hoopis energiline rütmifiguur, mis läbi tervet osa. Kolmas osa, ,,Sireenid", sarnaneb ideelt esimese osaga- puuduvad eredad teemad ning kontrastsed meloodilised kujundid. Klaveril oli tema loomingus eriline koht, stiili iseloomustab faktuuri mitmeplaanilisus, harmoonilisse tausta põimitud varjatud meloodilised liinid ning komplitseeritud laadilis- harmoonilised kujundid, millega kaasnevad kaugete helistike ootamatud vastandamised.