Eesti muusika
erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare,
Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal tid uuendusmeelsed
heliloojad (eriti Rudolf Tobias, Mart Saar ning Heino Eller) eesti muusikasse ka
omaaegse euroopa muusika kaasaegseid vljendusvahendeid.
1919. aastal asutati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid ning enamus
selle plvkonna heliloojaid asus neis tle. Vljapaistvateks
kompositsioonipetajateks, koolkondade rajajateks kujunesid 1920.-1930.
aastatel Artur Kapp Tallinnas ja Heino Eller Tartus.
Rudolf Tobias (1873-1918)
Artur Kapp (1878-1952)
Mihkel Ldig (1880-1958)
Mart Saar (1882-1963)
Peeter Sda (1883-1920)
Artur Lemba (1885-1963)
Heino Eller (1887-1970)
Cyrillus Kreek (1889-1962)
Heliloojate III plvkond (sndinud 1895-1915)
1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid. petajateks
said neis peamiselt vljaspool Eestit ppinud eri rahvusest muusikud. Sel ajal